Ühel päeval keset Eesti Vabadussõda jalutab üks vene kindral oma armeega läbi mägise Eesti piirkonna.
Järsku kuuleb mäe tagant häält, mis hüüab: “Üks eesti sõdur võib maha võtta kümme vene sõdurit!”
Kerge muigega saadab kindral kümme oma sõdurit üle mäe.
Toimub lühike tulevahetus, pärast mida jääb kõik vaikseks…
“Üks eesti sõdur suudab maha võtta sada vene sõdurit!” kostub siis mäe tagant.
Vene kindral ei suuda sellist valelikku kelkimist ilma naeruturtsatuseta kuulata ning saadab otsekohe sada sõdurit üle mäe, et need hüüdjatele otsa peale teeks.
Toimub tunduvalt suurem tulevahetus kui enne ning lõpuks jääb kõik vaikseks.
“Üks eesti sõdur saab isegi tuhandest vene sõdurist jagu!” kostub siis mäetagune hüüe.
Vene kindral on nüüd maruvihane, trambib raevukalt jalgu ja katkub juukseid, ning saadab tuhat oma parimat meest üle mäe asja korda ajama.
Puhkeb tohutu möll ja tulevahetus.
Keset seda meeletut taplemist roomab üks haavatud vene sõdur vaevaliselt üle mäe kindrali poole ja oigab: “Kindral! Ärge saatke rohkem mehi üle mäe! See on lõks! Nad on kahekesi!!!”
Vene kindral Eesti Vabadussõjas
