Lugu juhtus kaugel Venemaal.
Elas isa koos kolme pojaga ja pidas talu.
Ühel hommikul tuleb erutatud isa tuppa ja teatab, et öösel on keegi lurjus nende lehma ära varastanud!
Noorem poeg ütleb sellepeale: “Kui lurjus, siis järelikult oli lühikest kasvu.”
Keskmine vend toetab: “Kui lühikest kasvu, siis oli järelikult Malinovkast.”
Ja vanem vend lõpetab: “Kui oli Malinovkast, siis järelikult oli see Vasja-Kõõrdsilm.”
Lähevad kambaga Malinovkasse, annavad Vasjale kõva keretäie, aga mees neile lehma tagasi ei anna.
Ütleb, et tema ei tea asjast midagi.
Tirivad siis Vasja-Kõõrdsilma kohtusse.
Ütlevad kohtunikule, et andsid Vasjale kere peale, aga see lurjus ei anna neile ikkagi lehma tagasi!
Kohtunik küsib: “Miks te arvate, et see oli just Vasja-Kõõrdsilm, kes teie lehma tuuri pani?”
Isa alustab: “See on ju täiesti loogiline. Varastas lehma – järelikult on lurjus.”
Noorem poeg: “Ja kui on lurjus, siis järelikult on ka lühikest kasvu.”
Keskmine vend lisab: “Ja kui on lühikest kasvu, siis on järelikult Malinovkast.”
Vanem vend võtab jutu kokku: “Ja kui on Malinovkast, siis kes see muu ikka olla saab, kui Vasja-Kõõrdsilm?!”
Kohtunik võtab sellepeale laua alt ühe musta karbi ja küsib: “Öelge, mis mul siin selle karbi sees on?”
“Karp on kandiline, järelikult…” alustab isa.
“…on karbi sees midagi ümmargust,” jätkab noorem poeg.
“Kui on midagi ümmargust, siis on järelikult oranž,” ütleb keskmine poeg.
“No ja kui on oranž, siis on kindlasti apelsin!” lõpetab vanem poeg.
“Tead, Vasja,” ütleb kohtunik mõtlikult, võttes samal ajal karbist välja apelsini, “ma arvan, et on targem kui sa neile lehma tagasi annad…”
Vasja-Kõõrdsilm
