Astub mees mööda tänavat, kaks rasket kohvrit kummagi käe otsas.
Üks möödaminev poiss küsib talt:
“Vabandage, öelge palun, kui palju kell on?”
Mees paneb kohvrid maha, pühib higi, võtab taskust uuri ja vajutab selle peal olevale nupule –
vaikselt avaneb kaas, seest kostub meeldiv muusika, malbe naishääl teatab, et kell on 15.25 ning uurikaas sulgub muusika saatel.
Poiss vaatab kogu seda imet suu ammuli pealt ja lausub siis imetlevalt:
“Küll teil on ikka vägev kell!”
“Kell on vägev jah, ainult akud on kole rasked…” ohkab mees, haarab kaks rasket kohvrit kummagi käe otsa ja sammub edasi…
Vägev kell
