Inglane, prantslane ja venelane räägivad õnnest.
Inglane: “Ma olen õnnelik siis, kui olen talviselt jahilkäigult tagasi, istun kamina ette ja võtan kätte klaasi head brändit…”
Prantslane: “Minu jaoks on õnn see, kui istun heas restoranis, söön head toitu, joon head veini imeilusa naise seltskonnas. Pärast aga on kirglik öö…”
“Mida te ka õnnest taipate!” hüüab venelane. “Kui ma jõuan pärast väsitavat tööpäeva oma tuppa kommunaalkorteris, kus peale minu elab veel naine, kaks last ja ämm, ja kui siis keset ööd koputatakse kõvasti uksele ning avama minnes on ukselävel kaks meest, kes küsivad ähvardavalt: “Kas teie olete Hodorovski?”, mina aga vastan neile: “Hodorovski elab kaks korrust kõrgemal.” Vaat see on tõeline õnn!”