Liikluspolitsei oli halvas tujus. Terve päev sadas vihma, autod sõitsid ettevaatlikult, keegi ei rikkunud liikluseeskirju ning kedagi ei saanud trahvida.
Politseinik oli läbi külmunud ja märg. Koju saabus ta vihasena.
Tahtis naise peale karjuda, aga soe lõuna oli laual, külm õlu külmkapis – polnud nagu põhjust häält tõsta.
“Kontrollin õige poja päevikut, võib-olla saan oma viha maandada,” mõtles politseinik. Too oma päevik siia, poiss!” karjus ta.
Poiss oli just sel päeval, nagu nimme, saanud kahe.
Jooksis ema juurde: “Emme, ma sain täna kahe! Isa lööb mu maha!”
“Säh, võta sada eurot, pane päeviku vahele – sinna, kus seisab kaks ja anna isa kätte,” lausus ema.
Poiss viis päeviku isa kätte.
Isa avas päeviku, muigas rahulolevalt ja lausus: “Vähemalt kodus on kõik korras!” Ja pani sajaeurose tasku.
Liikluspolitsei oli halvas tujus
