12.klassi poiss vaarub kodu poole, olles terve öö kõvasti kanepit tõmmanud.
Siseneb trepikotta, edasi oma korteriukse juurde ning annab kella.
Vanaema avab ukse ja vaatab lapselast kohkunult, sõnagi suust saamata.
Ka poiss ei ütle tükk aega ühtegi sõna, ainult jõllitab vanaema.
Lõpuks avab poiss suu ja mõmiseb:
“Noh, muti, kui juba tulid, eks sa astu siis edasi…”