Dakota indiaanlaste vanarahvatarkus:
“Kui sa avastad, et ratsutad surnud hobusel, siis on kõige parem hobuse seljast maha tulla.”
Tänapäeval on äri-, valitsus- ja koolitusringkonnad juurutanud kaasaegsemaid strateegiaid, näiteks:
1. Tuleb osta tugevam piits.
2. Tuleb vahetada ratsanikke.
3. Tuleb hobust surmanuhtlusega ähvardada.
4. Tuleb määrata komitee, mis uuriks surnud hobust.
5. Tuleb korraldada kohtumised välismaal, et välja selgitada, kuidas seal surnud hobustega ratsutatakse.
6. Tuleb muuta nõudeid nii, et surnud hobused oleksid lubatud.
7. Surnud hobune tuleb ümber defineerida “elamispuudega” hobuseks.
8. Tuleb palgata väliskonsultandid surnud hobusega ratsutama.
9. Kasutada mitut surnud hobust korraga, et liikumiskiirust suurendada.
10. Tuleb suuredada rahastamist, et surnud hobuse tootlikkust parandada.
11. Korraldada täiendavaid koolitusi ratsutamisoskuse parandamiseks.
12. Korraldada jõudlusuuring, et välja selgitata, kas kergemate ratsanike kasutamine parandab surnud hobuse võimeid.
13. Kuulutada, et kuna surnud hobust ei ole vaja toita, kulutused on väiksemad ja lisategevusi on vähem, seetõttu panustatakse lõppeesmärki tunduvalt rohkem, kui mõnede teiste hobustega.
14. Olukorra stabiliseerimiseks tapetakse maha veel elavad hobused.
15. Tuleb ümber kirjutada kõikidele hobustele esitatavad nõuded.
16. Edutada surnud hobune ülevaatajaks, kes palkab uusi hobuseid.
