Jõe kohal lendab kärbes.
Seda näeb pealt forell.
“Kui kärbes 20 cm madalamale langeks, saaksin ma ta kätte!” mõtleb forell.
Seda näeb jõe kaldalt karu, kes salamisi mõtleb: “Kui kärbes 20 cm madalamale langeks, siis forell saaks ta kätte, ja mina ulatuksin siis forelli käpaga kinni püüdma…”
Eemalt vaatab seda pealt jahimees, kes tahab karu lasta.
“Kui kärbes madalamale langeks, siis forell hüppaks veest välja, karu üritaks teda püüda ja mina saaksin karu tulistada…” mõtleb jahimees.
Jahimehest eemal on hiir, kes näeb jahimehe taskus võileiba ja mõtleb: “Kui kärbes langeks 20 cm madalamale, siis forell hüppaks veest välja, karu püüaks forelli ja jahimees tulistaks karu, mille peale kukuks tema taskust sai välja ja mina saaksin selle ära süüa.”
Kõike seda vaatab eemalt pealt kass, kes unistab: “Kui kärbes langeks madalamale, siis forell hüppaks veest välja, karu haaraks forelli järele, jahimees tulistaks karu ja hiir hüppaks saia püüdma, mille peale mina saaksin hüpata ja hiire ära süüa!”
Juhtubki nii, et kärbes langeb 20cm madalamale, forell hüppab veest välja, karu haarab forelli järele, jahimees tulistab karu, sai kukub tal taskust välja, hiir jookseb saia haarama ja kass hüppab hiirt püüdma…MÖÖDA JA OTSE VETTE!
Siit loo moraal: Et üht kiisukest korralikult märjaks saada, läheb vaja korralikku eelmängu!
