Jalutasin oma koeraga.
Möödusime just paarikesest lapsekäruga, kui koer haugatas, ilmselt ehmatas teda suur käru.
Naine kukkus karjuma:”Sundige oma koer vait, laps magab!!”
Mees: “Ole kuss, sa karjud ju kõvemini kui koer…”
“Aga ikka ajas ta lapse üles!!”
“Laps magab.”
Ema vaatas kärusse ja röögatas: “Idioot, sa unustasid lapse koju!” ja jooksis kiiresti kodu poole tagasi.
Kõnniteel seistes vaatasime, kui kiiresti ta lippas kodu poole.
Seisime seal mina, minu koer ja mees… magav laps kätel.
Sundige oma koer vait!
