Oli kord üks preester, kes laevasõidu ajal kukkus üle parda, aga õnnetuseks ei osanud ta ujuda.
Tema juurde saabus päästepaat, kuid mees keeldus paati ronimast, öeldes, et teda päästab jumal. Saabus teinegi paat ja taas keeldus preester paati ronimast, öeldes, et küll jumal ta päästab.
Ja nii ta uppuski…
Taevasse jõudes küsib preester jumalalt: “Miks sa mulle appi ei tulnud, kuigi ma ju kaks korda palusin?”
“Aga ma ju saatsin kaks päästepaati!” vastab jumal käsi laiutades.
Preester, kes ei osanud ujuda
