Kiri vanglasse pojale:
“Tere, pojake! Sügis on käes ja mina olen haiglane, aga pole kedagi, kes aitaks kartulit võtta. Räägi oma sõpradele, ehk keegi tuleb appi!”
Kiri koju emale:
“Tere, emake! Ära sa seal kartulipõllul palju ise songi! Ma matsin enne kinniminekut sinna mitu püssi ja kasti lõhkeainet. Saadan sulle mõne abilise ka.”
Kiri vanglasse pojale:
“Tere, pojake! Viimasest kirjast ei saanud täpselt aru, palju sõnu oli ära kustutatud… Aitäh abimeeste eest! Tuli mitu politseinikku ja sõjameest. Võtsid kartulid ülesse. Olid toredad mehed, kaevasid kartulimaa ka mitu korda ringi. Pärast ainult millegipärast vandusid…”
