Naise päevik.
Täna pidas mees ennast kuidagi imelikult üleval. Kavatsesime temaga minna restorani. Käisin sõbrannadega mööda poode ja jäin natuke hiljaks. Arvasin, et ta märkab, aga ta ei öelnud sõnagi. Jutt ei laabunud, pakkusin välja, et minna mingisse vaiksesse restorani, vestleks, ta oli nõus, aga väga sõnakehvalt. Küsisin temalt, mis viga on, tema vastas “Mitte midagi”. Üritasin selgitada, et äkki on asi minus, aga ta vastas, et pole vaja muretseda. Teel koju ütlesin, et armastan teda. Vastuseks ta vaid naeratas ja jätkas tee jälgimist. Miks ta ei öelnud, et armastab mind? Kodus me vaatasime telekat, aga jutt ei sujunudki. Tundsin, et ta mõtleb millestki ja pole tujus. Läksin magama. 15 minuti pärast tuli tema samuti, aga ikka ei olnud minuga õrn, isegi ei kaisutanud mind. Kui ta magama jäi, nutsin. Ei saa aru, mida ma valesti tegin? Mille peale ta solvus?
Mehe päevik.
Mootorratas ei läinud käima. Ei saa aru, milles viga.
