Naine suri ja leidis end paradiisiväravate juurest.
Teda tervitas Peetrus isiklikult.
“Kas ma olen tõesti paradiisi saabunud?” imestas naine. “Siin on nii ilus!”
“Jah, see on tõsi,” vastas Peetrus. “Need on tõesti paradiisiväravad. Kuid enne sisenemist pead sa midagi tegema.”
Naine oli väga erutatud ja küsis, mida ta tegema peab.
“Sa pead tähthaaval ütlema ühe sõna, mis on sinu sissepääsu parool. Pole oluline, mis sõna see on – see on täiesti sinu enda valik,” selgitas Peetrus.
“A r m a s t u s!” vastas naine uhkelt.
Peetrus kiitis teda ja ütles: “Saatku see sind edaspidi paradiisis!”
Seejärel palus Peetrus, et naine teda seal mõne minuti asendaks, et ta saaks värskendava kose all käia.
“Ma olen meelitatud,” ütles naine, “aga palun juhiseid, kui keegi peaks veel sel ajal siia tulema.”
“Ei midagi keerulist,” vastas Peetrus, “sa pead lihtsalt paluma tal üht sõna tähtahaaval öelda.”
Naine istuski Peetruse toolile ja vaatas ja kuulas, kuidas imeilusad inglid ta ümber laulsid.
Samal ajal saabus üks mees ta lähedusse ja naine tundis temas ära enda abikaasa.
“Mis juhtus???” karjus naine. “Miks sa siin oled?”
Mees jõllitas mõne hetke oma naist ja siis ütles: “Ma olin nii purjus, et ei jõudnud su matusele, ja tegin tee peal autoavarii… Ja nüüd seisan ma siin paradiisiväravas? Kas ma tõesti pääsen paradiisi?”
“Mitte kohe! Esmalt pead sa tähthaaval sõnu ütlema!” kamandas naine.
“Mis sõnu?” küsis mees.
“Võimalik vaid Venemaal!” ütles naine.
Paradiisiväravad
