Vana koer nägi kutsikat saba taga ajamas ja küsis: “Miks sa nii innukalt oma saba taga ajad?”
Kutsikas vastas: “Ma uurisin mõttetarkust ja lahendasin probleemi, millega ei ole hakkama saanud veel ükski koer enne mind; mõistsin nimelt, et parim koera jaoks on õnn, ja et see õnn asub sabas. Seepärast ajan seda taga ja kui selle kätte saan, siis on ta minu oma.”
“Mu poeg.” ütles vana koer, “ka mina uurisin kunagi seda teemat. Ka mina mõistsin, et õnn on imetore ja et see õnn asub mu sabas. Kuid siis märkasin, et ükskõik, kuhu ma ka ei läheks ja mida ma ei teeks, ta tuleb mulle järlele.”