Alpi aasal söövad rohtu noor ja vana sõnn.
Noor sõnn vahib ringi ja äkki näeb, et all orus sööb kari lehmi rohtu.
Noor sõnn läheb vana sõnni juurde, näitab talle ka lehmakarja ja ütleb:
“Läheme nüüd ruttu! Paneme nüüd jooksuga! Läheme hästi kähku ja paneme ühele naksti ära!”
Vana sõnn vastab väärikalt: “Ei, pojake, me ei jookse kuhugi…Me läheme aeglaselt, me läheme rahulikult ja pikkamööda – ja paneme neile kõigile ära!”
Noor ja vana sõnn
