Naine seisab õhtul ihualasti magamistoas peegli ees ja arutleb teki all lebava mehega:
“No vaata, Vello, mis minust on järele jäänud: kannikal on “apelsinikoor,” käsivarred lotendavad tuules, rinnad on kõhu peal nagu spanjeli kõrvad… No, Vello, ütle mulle ometi midagi ilusat!”
Pikk vaikus ja siis tekiserva alt: “Aa…aga nägemine on sul endiselt hea!”
