Mees oli just sättinud ennast lennukis istuma aknaalusele istmele, kui rea välimisele istmele maandus teine mees ja paigutas oma Labradori retriiveri keskmisele istmele.
Esimene mees vaatas kurja näoga koera poole ja küsis vihaselt, miks lubati see koer lennukisse.
Teine mees selgitas, et ta on politsei narkorühmast ja see on narkokoer. Koera nimi on Narkooni ja kui nad lendu tõusevad, siis ta näitab koera oskusi…
Lennuk tõusis õhku ning politseinik ütles: „ Jälgi nüüd!“
Ta andis Narkoonile käsu: „Otsi!”
Koer hüppas istmelt alla, kõndis natuke uurivalt ringi ja siis väga sihikindla näoga istus hetkeks ühe naisterahva kõrvale. Tõusis üles, tuli oma peremehe juurde ning pani ühe käpa mehe käele.
„Tubli poiss!“ ütles politseinik ja seletas esimesele mehele, et see märk tähendab, et naisel on marihuaanat. „Märgin istekoha üles ja maandumisel võetakse ta kinni…“
„Tohoh, see on küll vägev!“ ütles mees kõrvalistmelt.
Politseinik andis koerale uuesti käsu otsida. Labrador nuuskis ringi, istus korraks ühe mehe kõrvale ning siis tuli oma peremehe juurde ja pani kaks käppa tema käsivarrele.
„Aga see mees veab kokaiini, panen ka tema istekoha kirja ja naisega sama saatus ootab teda…“
„No see on ikka tõeliselt võimas!!“ imestas tema pinginaaber.
Ja veelkord sai Narkooni käsu otsida.
Koer hüppas istmelt maha, istus hetkeks ühe mehe kõrvale, tuli jooksuga oma koha juurde, hüppas toolile ja pasandas selle ääretasa täis.
Sellise käitumise peale oli kõrvalistmel istuv mees äärmiselt imestunud – ta ei saanud aru, kuidas saab hästitreenitud koer niimoodi käituda – ning küsis koera peremehelt selgitust.
Politseinik vastas närviliselt sosistades: „ Ta just leidis pommi…“
