Naljakaid juhtumeid supermarketites:
[unordered_list style=”bullet”]
- Rimi kaupluses olid algusaastatel väga populaarsed tööstuskauba kampaaniad, kuna nii odavalt ei pakkunud seda kaupa tol ajal ükski teine pood. Kampaaniapäevade hommikul oli ukse taga suur rahvamass ning uste avanedes joosti üksteist peaaegu maha ja pandi korvi kõik, mis ette jäi. Müüjad pidid selle tormijooksu ajal targu seina äärde hoidma, et mitte lehvivate korvidega pihta saada. Päeva jooksul hakati vaikselt kaupa tagasi tooma, vabandades, et kahte mikserit mul ikka vaja ei lähe või naisele ikka ei meeldinud need kausid jne. Pärastlõunat imestasid poemüüjad, mis kõik peale seda tormijooksu klientide poolt kauplusesse unustatud oli. Oli üleriideid, prille, kotte, vihmavarje ning mis kõige imelikum, poodi jäeti isegi kargud ja jalutuskepid. “Tegime isekeskis järelduse, et küll meie pood on tervendava mõjuga: pimedad saavad nägijaks ja jalutud kõndijateks!”
- Kauplusesse tuli tööle uus noormees ja klient pöördus tema poole küsimusega, et kas müügil on sojapiima. Noormees hakkas agaralt juhatama, selgitades, et kahjuks me ei müü sooja piima, meil on ainult külm piim!
- Kord saatis klient pahase kirja ja kurtis, et tema last üllatusmuna sisu ei üllatanud.
- Aastaid tagasi tuli poodi vanem proua, kes oli saanud koju laadapäevade reklaami. Sõitis eskalaatoriga üles teisele korrusele ja pöördus müüja poole, et küsida, kus laat toimub. Proua otsis laata, kus talumehed sinki ja lambanahku müüvad.
- Poes käis välismaalasest klient, kes ostis kanamaitseainet. Ta uuris teenindajalt, kas see maitseb ikka samamoodi nagu tema kodumaal, ühes Aafrika riigis. Teenindaja ei osanud seda kinnitada, aga avaldas lootust, et ehk on sarnane.
- Välismaalasest kliendil ja teenindajal tekkis kord keelebarjäär. Klient küsis toodet, aga teenindaja ei saanud aru. Kui klient hakkas saalis tibutantsu tegema, siis juhatas ta kliendi munariiuli juurde ja selgus, et täpselt seda vaja oligi.
[/unordered_list]
