Mees läheb kloostrisse mungaks ja annab vaikimisvande.
Kümne aasta pärast kutsub kloostriülem mehe enda juurde ja ütleb:
“Mu poeg, nüüd võid sa kaks sõna öelda.”
Mees mõtleb ja ütleb: “Voodi kõva.”
Kui möödunud on veel kümme aastat, kutsub kloostriülem mehe taas enda juurde ja ütleb:
“Mu poeg, nüüd võid sa jällegi kaks sõna öelda.”
Mees mõtleb ja ütleb: “Toit sitt.”
Veel kümme aastat ja mehel on taas aeg ülema jutule minna.
Kloostriülem vaikib ja ootab.
Mees mõtleb ja ütleb: “Lähen minema.”
Kloostriülem seepeale: “See ei üllata mind mitte üks raas. Sa pole siia tulekust saati muud teinud kui ainult virisenud!”
Munk ja vaikimisvanne
