Merejalaväelane saadeti ühte väikesesse linna.
Linna jõudes selgus aga, et kõik hotellid on puupüsti täis.
“Ma pean saama mingi toa…!” oigas mees. “Kas või voodikoha, mul täiesti kama…”
“Mul on kahekohaline tuba, milles magab üksinda üks poiss õhujõududest!” ütles hotelli juhataja. “Usun, et tal oleks hea meel, kui ta peab maksma ainult pool summast. Seal on ainult üks aga… Mees norskab nii, et ka naabertubades ei saa inimesed magada…!”
“Pole probleemi!” ütles merejalaväelane. “Ma võtan selle toa!”
Järgmisel hommikul tuli merejalaväelane hommikusöögilauda mõnusa oleku ja säravate puhanud silmadega.
“Kuidas magasite?” uuris juhataja.
“Paremini, kui kunagi varem!”
“Ja mehe norskamine ei seganud üldse?!” imestas juhataja.
“Ei, panin ta mõne minutiga vaikima…”
“Tohoh, mis trikiga siis!?”
“Ta oli juba voodis ja norskas, kui ma tuppa sisenesin,” selgitas merejalaväelane. “Ma kummardasin ta kohale, suudlesin põsele ja ütlesin “Head und, kaunitar!” Järgneva osa ööst lamas ta hiirvaikselt oma voodis ja jälgis mind…”
Mees norskab nii, et ka naabertubades ei saa inimesed magada…!
