Mees lahkub taevariiki, paari kuu pärast läheb naine takkajärgi.
Ühel päeval taevas naine märkab oma abikaasat, tormab rõõmsalt tema juurde ja kriiskab õnnelikult:
“Kallike, mul on tohutult hea meel, et ma sind leidsin!!!”
Mees vajub kössi ja ütleb nutuselt: “Pea nüüd hoogu! Me ju mõlemad tõotasime pühalikult, et “kuni surm meid lahutab…””