Mees on juba mitu nädalat üksi kõrbes, kaaslaseks vaid emane kaamel.
Lõpuks ei suuda ta oma kihu enam kannatada ja nii kuhjab ta kaameli taha väikese liivakünkakese, sest muidu ju ei ulata…
Kui kuhi valmis, astub ta selle otsa, kaamel aga astub sedamaid sammu edasi.
Mees lükkab hunnikut edasi, kaamel astub jälle sammukese edasi.
Mees ei kaota aga lootust ja lükkab jälle hunnikut edasi.
Kaamel astub aga jälle edasi…
Kui nad niimoodi juba mitukümmend kilomeetrit maha on kõndinud, jõuavad nad kohta, kus on toimunud lennuõnnetus.
Mees leiab lennukirusude vahelt ilusa noore neiu, kes on ainsa reisijana ellu jäänud.
Mees annab talle juua ja turgutab naist, kuni see on kosunud ja ütleb:
“Kallis mees, ütle, mida ma sinu heaks teha saaksin? Küsi, mida iganes soovid…”
Mees mõtleb natuke ja vastab siis:
“Ole nii hea ja hoia seda kaamelit kinni!”
Mees ja kaamel
