“Jumal, ma tean, et Sina lõid mu ja andsid mulle selle suurepärase aia, kõik need imelised loomad ja selle naljaka Mao, kuid ikkagi olen ma õnnetu…” kurvastab Eeva.
“Miks, Eeva?” küsib Jumal.
“Jumal, ma olen nii üksik, mul on igav, ma olen rahuldamata ja mul on neist õuntest nii kõrini!”
“Hea küll, Eeva, sel juhul pakun sulle lahenduse. Ma loon sulle Mehe!”
“Mis asi on Mees, Jumal?”
“Noh, see saab olema selline rikutud mõtlemisega olevus, kellel on hulgaliselt halbu harjumusi. Ta on valelik ja auahne, uhke ja endasse armunud, kuid ta saab olema ka tugevam ja kiirem kui sina, talle hakkavad meeldima sellised asjad nagu jahipidamine ja tapmine, seega varustab ta sind uutmoodi toiduga. Ma loon ta nii, et ta saab olema võimeline rahuldama sinu füüsilisi vajadusi, tõsi küll, sel hetkel, kui ta selleks valmis on, näeb ta suhteliselt totter välja… Ta saab olema rumalavõitu ning talle hakkavad meeldima sellised lapsikud ajaviited nagu kaklemine ja pallimängud. Ma ei loo teda eriti targaks, seega vajab ta sinu soovitusi, et õigesti elada ja käituda.”
“Kõlab talutavalt,” kergitab Eeva irooniliselt kulmu, “Aga milles siin siis konks on, Jumal?”
“Noo… sa saad ta endale ühel tingimusel…”
“Millisel siis?”
“Nagu ma juba ütlesin, saab ta olema uhke, auahne ja endasse armunud… Nii et sina pead lubama tal uskuda, et just tema loodi esimesena! Kuna talle on see nii oluline, las ta siis arvab nii. Tahan, et see oleks meie väike saladus. Las see jääb meie, naiste, vahele, said aru?”
Kuidas Jumal Eevale Mehe lõi
