Juku isale:
“Kuule, paps, meil on täna klassiõhtu ja mul on sulle suur palve: kui ma koju tulles pisut napsine olen, siis palun ära mulle peksa anna!”
“Mis siis ikka, oleme kokku leppinud,” vastab isa. “Hea, et hoiatasid!”
Hommikul ärkab Juku üles ja näeb, et on üleni sinikates ja verevalumites.
Ta tormab isa juurde ja hüüab:
“Aga, paps, me ju leppisime kokku!!!”
“Jah, me tõesti leppisime kokku, et kui sa purjuspäi koju tuled, siis ei puutu ma sind sõrmeotsagagi,” vastab isa. “Ja kui sa siis kell kolm öösel saabusid ja jalaga ukse maha lõid, kannatasin ma selle ära.
Kui sa ema litsiks sõimasid, kannatasin selle samuti ära.
Aga kui sa meie pärsia vaiba peale hunniku lasid, sellesse hunnikusse tikud torkasid ja teatasid, et see siil jääb meie juurde elama, siis minu kannatus katkes!”