Karu ja jänes jalutavad metsas ning märkavad äkki suurt korvi, mis on pilgeni marju täis.
Lähevad korvi juurde ja hakkavad vaidlema, kes siis selle korvi nüüd omale saab.
“See korv on minu oma!” teatab karu. “Sa, jänes, võid selle asemel muru süüa!”
Jänes mõtleb tükk aega ja pakub välja oma variandi: “Kuule, karu, aga teeme nii, et lööme üksteisele hambasse! Ja see, kellel vähem hambaid välja kukub, ongi võitja ja saab korvi omale!”
Karu on kohe nõus ja lubab jänesel esimesena lüüa.
Jänes võtab kõvasti hoogu ning hüppab siis karule jalaga näkku.
Karu sülitab oma hambad välja, loeb üle ja irvitab: “Hahaha, ainult khuus thükki! Nüüd on minu kord lüüa!”
Ja virutab jänesele käpaga sellise hoobi, et too võssa lendab.
Jänes ronib võsast välja, loeb hambad üle ja teatab: “Neli!”
Karu läheb näost punaseks ja käratab: “Kuraat, miks nii vähe?!? Ma ju panin täis mataka!!!”
“Aga mul rohkem hambaid polnudki suus!” naerab jänes laginal. “Nii et anna aga korv siia!”
Jänes, karu ja marjakorv
