Seisin ühel hommikul pangas järjekorras ja mu väike tütar hakkas potist lilleõisi noppima.
Lõpuks sain ta teiste järjekorras seisvate inimeste hukkamõistvate pilkude all käist pidi kinni ja teatasin, et kui ta otsekohe huligaanitsemist ei lõpeta, karistan teda.
Mu suureks kohkumuseks vaatas tütar mulle kindlalt silma sisse ja ütles sama ähvardaval toonil: ”Kui sa mind kohe lahti ei lase, siis ma räägin vanaemale, et nägin sind eile õhtul issi nokut musitamas!”
Sellele paljastusele järgnes kurdistav vaikus. Isegi teller lõpetas töö. Ma kogusin viimase väärikuseraasu kokku ning kõndisin tütart järele vedades pangast välja. Viimane, mis ma ukse sulgudes kuulsin, oli rõkkav naer.