Paul istub arvuti taga ja räägib iseendaga:
“Nii, see foorum peaks mulle sobima! Ahah, siin see ongi – kirjuta oma küsimus siia.
Nii, kirjutame siis: Kust leida odavaid kepikõnni keppe?
Korras! Loodetavasti on homseks mitu head nõuannet olemas…”
Järgmisel päeval.
“Nii,” räägib Paul jälle iseendaga, “vaatame siis, mis mulle kirjutatud on!” ja hakkab kommentaare lugema:
– Kas läheb kõvaks keppimiseks?
– Mida sa norid siin?! Kepikõnd on tõsine spordiala!!
– Ma tean, et on. Minu tuttavad kutsuvad seda nii..
– Mõlemad vist kõvad keppparid, irw…
– Kõik tahavad keppi saada!!!
– Mida te tõmblete siin???
– Ära ohi! Ja kao siit minema, kui ei meeldi, trop!
– Tropp on kahe p- ga, kirjaoskamatu idioot!
– Kuule, sa mine õige sinna suure tähega P- sse!
– Paluks teemas püsida!
– Mina ei tea, kust kepikõnni keppe saada…
– Lihtnemees to armaskiisu: Kust sa pärit oled?
– Ha-haa, kõik said nüüd targemaks, et sina ei tea kust keppe saada.
– Armaskiisu to lihtnemees: Hi-hi-hi, ei ütle!
– Ega keegi täna Tartust Tallinnasse sõida?
– Igav koht!
“On tõepoolest igav koht,” muutus Paul pahuraks. “Ma ei saanud üldse targemaks. Tuleb see teema ära lõpetada!” ja trükib foorumisse:
“Ma ei vaja teie nõmedaid nõuandeid! Katsun ise hakkama saada!”
Märkab siis, et keegi on veel ühe kommentaari lisanud, ja loeb:
– Nahhui sa siis üldse kirjutasid siia!?!
