Eriolukord, koroonaviirus

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.
Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Millest sai puhang alguse?

Uus koroonaviirus SARS-CoV-2 on tõenäoliselt loomset päritolu, kuid uuringud selle kohta veel käivad.

Kuidas erineb koroona gripist?

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (Centers for Disease Control and Prevention) teabe põhjal:

gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus,
koroona – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi haigusnähud avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel haigestunul (nt USAs sel hooajal 1%) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Koroona haigusnähud ei ole seni täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need haigusnähud avalduvad, kui paljudel koroonaviirusega inimestel on väga kerged nähud või puuduvad need üldse. Enamik koroonaviirusega nakatumise juhtumeid on kerged.

Nakatumine

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga keskmiselt 1,3 inimest.

Haigestumus

Koroona- või gripiviirusega nakatumise korral on kõige suurem haigestumisoht inimestel, kes

on üle 60aastased,
on nõrgenenud immuunsusega,
põevad kroonilisi haigusi.

Iga kaasnev haigus suurendab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastele (eriti väikestele) ja rasedatele, kes võivad haigestuda raskelt.

Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged nähud või puuduvad need hoopis. Ei ole teada, kas koroonaviirus kujutab rasedatele tõsist ohtu.

Koroonasse haigestunud patsientidest 83–98%-l tekib palavik, 76–82%-l kuiv köha ja 11–44%-l väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad koroona haigusnähud on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid koroona haigusjuhtudest 81% kerged (sh haigusnähtudeta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised.

Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda, ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ning püsida haiguse ajal kodusel ravil.

Suremus

Koroonasse suremus erineb piirkonniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis koroonasse suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80aastaste suremus oli 15%, 70–79aastastel 8%, 60–69aastastel 4%, 50–59aastastel 1%, 40–49aastastel 0,4%, 10–39aastastel 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9aastaste laste seas.

Kuigi koroonasse suremus ei ole täpselt teada, näitab enamik uuringuid, et see on grippi suremusest suurem.

Ravi

Grippi suremus oleks suurem ilma selle ravi ja vaktsineerimiseta. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini ühe või kahe päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse viirusekandjaga kokku puutunud inimestele gripi ennetamiseks. Olemas on gripivaktsiinid, mis tekitavad immuunsust.

Koroona jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit, kuigi mitut ravimit katsetatakse. Arstid saavad soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu ja palavikku vähendavaid ravimeid ning tarbida rohkesti vedelikke. Koroonaviiruse vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib mingiks ajaks immuunsus.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh koroonaviiruse vältimiseks

pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit,
mitte katsuda nägu pesemata kätega,
vältida kontakti haigetega,
haigestumise puhul viibida kodus,
desinfitseerida sageli pindu ja esemeid.

Hooajalisus

Gripi levik väheneb kevadel ning suureneb sügisel külmemate ilmadega. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm koroonaviirust mõjutab. Isegi kui viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel suureneda.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:

Milline on Eestis koroonaviirusse nakatanute hulk, kuidas nad jaotuvad üle riigi elukoha järgi ning kui palju inimesi on haiglas?

märtsi seisuga on Eestis koroonaviirus diagnoositud 715 inimesel. Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 11 252 COVID-19 testi. Haiglaravil oli 29. märtsi õhtu seisuga 56 inimest, neist kriitilises seisus oli 10. Surnud on 3 inimest. Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart (Internet Explorerit kasutades ei ole leht korrektselt kuvatud).

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis http://www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi. Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt. Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.