Mees ja naine on juba 15 aastat abielus olnud ning igal hommikul kordab mees oma ärkamisrituaali: veeretab end selili, peeretab valjuhäälselt, tõuseb voodist ning läheb tööle. Naine aga kordab talle, et ühel hommikul mees oma sisikonna veel välja peeretab. Mees aga ainult vilistab selle peale.
Ühel tänupühade hommikul on naine juba varakult üleval ning täidab kalkunit. Laual on kauss kalkuni soolikatega. Naine mõtleb, et on juba viimane aeg mehele õppetund anda. Ta hiilib magamistuppa, kus mees rahulikult magab, ning tühjendab kausi tema aluspükstesse.
Pool tundi hiljem mees ärkab, veeretab end selili, peeretab. Siis röögatab ta “aaaarrrrggghhhh!”, ning jookseb ehmunult tualetti. Naisel muidugi nalja nabani, aga kui mees pole 3 tundi hiljem ikka veel nina välja pistnud, hakkab ta muretsema. Ta koputab uksele. Mees avab ukse, omal nägu säramas nagu päike.
“On kõik korras?” küsib naine.
“Sul oli õigus,” hõiskab mees, “sa ütlesid, et ma veel peeretan oma sisikonna välja…ja peeretasingi! Aga tänu jumalale ja nendele 2 sõrmele õnnestus mul kõik tagasi toppida!!!”
