Ameerika spioonil Nõukogude Liidus hakkas südametunnistus vaevama ja ta otsustas ennast üles anda.
Läks vastavatesse organitesse ja astus esimesse ettejuhtuvasse kabinetti: “Ma olen Ameerika spioon. Südametunnistus hakkas vaevama ja otsustasin end üles anda…”
“Me ei tegele ameeriklastega, me oleme spetsialiseerunud inglastele! Minge mööda koridori edasi ja avage vasemalt viimane uks. Küsige polkovnik Muhhinit.”
“Ma olen Ameerika spioon,” lausus ameeriklane Muhhini kabinetis, “Mind heideti langevarjuga Nõukogude Liidu territooriumi kohal alla…”
“Langevarjuga?” katkestas teda polkovnik Muhhin. “See ei ole minu rida. Mina tegelen nendega, kes saabuvad meritsi. Minge teise korpusse, kabinetti nr. 1223.”
Ameeriklane läks. Eksles koridorides, kuni leidis kabineti nr. 1223.
“Ma olen Ameerika spioon, mind heideti langevarjuga alla, et ma õhiksin teie strateegilise raudteesilla…”
“No-no-no! Me ei tegele raudteesildadega, meie asi on raketibaaside pildistajad. Teil on tarvis minna sellesse õuepealsesse majja.”
Ameeriklane lonkiski õuepealsesse majja.
“Ma olen Ameerika spioon,” alustas ta väriseva häälega. “Mind heideti langevarjuga alla… raudteesilla õhkimiseks… strateegilise tähtsusega…”
“Kurat võtku!” käratas mees laua taga ja viskas sulepea käest. “Mitte ei lasta aastaaruannet lõpetada! No mis te siis siia tulite!? Anti teile ülesanne, siis minge ja täitke see!!!”