Koju tulles sõitsin oma autoga vale maja juurde ja põrkasin kokku puuga, mida minu aias pole.
Teine auto põrkus minu omaga, andmata enne oma kavatsusest märku.
Ma arvasin, et külgaken on lahti, kuid leidsin selle olevat kinni, kui ma pea aknast välja pistsin.
Ma olin juba nelikümmend aastat sõitnud, enne kui roolis magama jäin ja kraavi sõitsin.
Ma olin enda tagumise otsa probleemidega teel arsti juurde, kui mu üldventiil ühtäkki järele andis ja põhjustas minu sattumise liiklusõnnetusse.
Ristmikule jõudes ilmus äkitselt stoppmärk sellisesse kohta, kus ma teda oodatagi ei võinud. Ma ei olnud enam võimeline autot peatama ja põrkasin teise autoga kokku.
Kärbse tapmise eesmärgil rammisin telefoniposti.
Vältimaks kokkupõrget eespool liikuva auto kaitserauaga põrkusin ma jalakäijaga.
Nähtamatu auto ilmus eikusagilt, põrkas vastu minu autot ja haihtus.
Ütlesin politseile, et mul polnud häda midaga, kuid hiljem eemaldades kaabu oma peast, avastasin purustatud kolju.
Otsene õnnetuse põhjus oli suure suuga pisike mees väikeses autos.
Ma lendasin oma autost välja siis, kui see lahkus teelt. Hiljem leiti mind ühe väga tõsise lehma jälje seest.
