Lennujaam. Lennuk. Lend number XZ555 Tallinn – New York.
Reisijad on lennukis kohad sisse võtnud.
Kõik on pikaks lennuks valmis, kui stjuardess avastab ootamatult reisijaid üle lugedes, et äriklassis istub 1 inimene rohkem, kui pileteid on müüdud.
Asja uurides selgub, et blondiin on hõivanud vaba koha äriklassis, kuigi ta on pileti ostnud standardklassi.
Stjuardess astub blondiini juurde ning selgitab talle vabandavalt naeratades, et on juhtunud väike eksitus ning tal tuleks minna oma kohale…
Selle peale vastab blondiin: “Vaadake… ma olen blond. Ma olen ilus. Ma lendan esimest korda elus New Yorki. Ja ma sõidan sinna AINULT äriklassis!”
Stjuardess on kergelt segaduses ning palub appi teise stjuardessi, kes seletab blondiinile, kui oluline on siiski see, et ta istuks oma kohale.
Kuid blondiin vastab talle : “Vaadake… Asi on nii, et ma olen blond. Ma olen ilus. Ma lendan esimest korda elus New Yorki. Ja ma sõidan sinna AINULT äriklassis!”
Nähes, et olukord polegi nii kerge, pöörduvad stjuardessid lennuki kapteni poole, et too ise blondiiniga räägiks.
Kapten tulebki ja räägib blondiinile inimeste ühtlase jaotuse tähtsusest lennu ajal…
Blondiin kuulab teda rahulikult ning vastab siis: “Vaadake, kapten… Lugu on nii, et ma olen blond. Ma olen ilus. Ma lendan esimest korda elus New Yorki. Ja ma sõidan sinna AINULT äriklassis!”
Lennuki kapten kummardab korraks ning sosistab neiule midagi kõrva, mille peale haarab blondiin kiirelt oma asjad ja kaob ülihelikiirusel oma õigele kohale standardklassis.
Stjuardessid ei suuda oma imestust varjata: “Kapten, aga mida te talle ütlesite, et suutsite teda veenda oma kohale minema?!”
Kapten vastab: “Aga ma ütlesin talle, et selle lennuki äriklass ei sõidagi üldse New Yorki!”
Vaadake kapten… Lugu on nii – ma olen blond
