Ühel õhtul, kui igavus tahtis ära tappa, läksid Gena ja Potsataja tänavale möödujaid klobima. Tööjaotus oli järgmine: Gena kui suurem ja tugevam trügis möödujale peale, küsis talt ”potšemu v šljape?!” ja siis äsas molli, nii et mööduja pikali kukkus. Siis tuli väikese Potsataja kord. Tema tallas oma suurte nunnude käppadega maaslamaja otsas, nagu sõtkuks tainast. Nad tegid nii mitu korda ja aina suurema eduga.
Aga siis hakkas Potsataja nurisema: ”Gena, see on kuidagi ebaintelligentne! No mis küsimus see on: ”potšemu všljape?”! Küsiks parem suitsu. Kui annab ilma filtrita, siis põrutame molli.”
”Aga kui annab filtriga?”
”Siis küsime tuld ka. Kui annab tikkudega, küsime, et miks sa ei anna välgumihkliga?! Ja kohe molli…”
Gena nõustus, talle meeldis selline uus ja intelligentne lähenemine.
Saidki uue skeemi järgi mõnda aega möödujad töödelda.
Kuni tuli mingi tüüp, kes suitsu küsimuse peale uuris lahkelt: ”Kas te tahate filtriga või ilma?”
”Ee…filtriga. Aga anna tuld ka!”
”Kas tahate tikkudega või välgumihklist?”
”…äää…raisk, potshemu všljape!!!”
Uus ja intelligentne lähenemine
