Mees on politseijaoskonnas.
“Nii, te urineerisite avalikus kohas?”
“Jah, aga kuhugi polnud minna ja mul oli kõva häda.”
“Ahah. Teie dokument palun!”
“Mul ei ole dokumenti kaasas.”
“Miks? Peab ju kandma kaasas. Nimi ja aadress?”
“Jaagup Juurikas, Kuusepuu 4 korter 79.”
“Selge, kohe lähim patrull kontrollib, kas selles korteris elab teienimeline.”
Mõne aja pärast tuleb teade, et sellist inimest antud kohas ei ela.
“Kuule ülbik, tuled meile suu sisse valetama!! Rikkumine ei olnud suur, me oleksime sul lasknud minna aga nüüd saad küll tappa.”
Ja tümitamine algas.
“Noh, nimi ja aadress?”
“Jaagup Juurikas, Kuusepuu 4 korter 79, ausõna.”
“Mhh, olgu, lasen teisel patrullil kontrollida, äkki need tainapead ajasid midagi segi.”
Varsti teatatakse, et ei ela seal sellist.
“Ei noh, täitsa lõpp!!! Kohe me näitame sulle, kuidas meile valetatakse!”
Mees tambiti vaeseomaks ja visati uksest välja.
Komberdab vaarudes kodu poole, silmad sinised, kõrvus undab, ribid valutavad…….Jõuab juba oma korrusele kui naaber avab ukse:
“Noh, oled mulle pudeli võlgu! Täna käis politsei kaks korda sind otsimas, ma ütlesin, et siin ei ela sellist.”