Sõjaväeluurajatele, Scoutspataljoni ja KAPO-meestele tehakse ühised nn ellujäämisõppused paksus metsas. Instruktor annab ülesande – metsast tuleb kinni püüda jänes.
Esimesena lähevad metsa sõjaväeluurajad.
Kiirelt kaardistatakse otsitav maa-ala, identifitseeritakse otsitav objekt ja täpse tabamusega lasersihikuga püssist lõpetatakse pikk-kõrva elupäevad. Instruktor on väga rahul.
Järgmisena lähevad metsa Scoutspataljoni mehed.
Kostuvad automaadivalangud, granaadiplahvatused ning instruktorile tuuakse jänese jäänused.
Instruktor ütleb: “Ega see enam süüa kõlba, aga vähemalt pool ülesandest sai täidetud!”
Viimasena lähevad metsa kaitsepolitseinikud.
Kostuvad hõiked raadiosaatjasse: “Siin pirn. Kahtusalune liigub õuna suunas!” jms, lõpuks tuuakse instruktorile käeraudades orav.
“Mis jama see veel on?! vihastab instruktor. “Ma nõudsin jänest, idioodid!”
Kaitsepolitseinikud lähevad tagasi metsa ja pikkade tundide pärast tulevad tagasi koos sama oravaga. Instruktor on maruvihane, aga siis ütleb orav: “Ma pean tegema ülestunnistuse – tegelikult olen ma jänes…!”