Tõsine eesti mees ja ilus türklanna

Arved oli tõsine eesti mees.
Ükskord Türgis turismireisil olles armus Arved ilusasse türklannasse.
Ja jäigi tema juurde elama.
Läksid kuud, kõik sujus.
Ühel õhtul ütles naine:
“Tead, meil on kõik hästi aga külaelanikud suhtuvad sinusse tõrjuvalt. Usk on teine. Peaksid usku vahetama.”
Kutsutigi vaimulik, see valas kausi pühitsetud vett täis, surus Arvedi pea vette ja pomises:
“Oli Arved – nüüd Ahmed, oli Arved – nüüd Ahmed…….”
Ja elu läks edasi.
Ükskord kodumaal käies, tõi Arved-Ahmed kaasa põrsa.
Naine kurjustama:
“Mida sa tegid?!? Tead ju küll, et sead ei ole meie pool sallitud!”
“Pole probleemi!”
Surus põrsal pea ämbrisse ja podises:
“Oli põrsas – nüüd lammas, oli põrsas – nüüd lammas……..”