Mees tuli restorani. Aga mitte üksi – koos temaga tuli ka jaanalind. Ettekandja päris, mida tellitakse.
Mees vastu: “Mulle hamburger, friikad ja Cola.”
Pöördus siis jaanilinnu poole: “Aga sulle?”
“Mulle täpselt sama!”
Mõne aja pärast tõi ettekandja arve. Mees sirutas käe tasku ja võttis sealt ilma peale vaatamata täpse raha.
Järgmisel päeval tuli sama mees sama linnuga restorani. Mees tellis sama. Jaanalind ka. Ja jälle maksis mees täpse rahaga. Mehe ja ta kaaslase restoskäigud muutusid regulaarseteks.
Kord küsis ettekandaja: “Kuidas teil õnnestub iga kord taskust täpselt õige summa välja tõmmata?”
Mees vastu: “Aastaid tagasi koristasin pööningut ja leidsin sealt vana oksüdeerunud lambi. Kui ma seda hõõrusin, kargas sealt välja džinn ja tegi ettepaneku, et täidab minu kaks soovi. Mu esimene soov käis raha kohta: et ma saaks tasuda mistahes ostu eest, piisab vaid sellest, kui pistan käe tasku.”
Ettekandja vaimustus: “Geniaalne! Kes iganes oleks küsinud miljoneid, aga teie olete neist kõigist rikkam!”
“Jah, teil on õigus. Pole vahet, kas ma tahan osta piimapakki või luksusautot – täpne raha on mul alati taskus!”
“Tohin ma pärida, miks te selle jaanalinnuga kogu aeg ringi käite?”
Mees ohkas ja vastas: “Mu teine soov džinnile oli vinge tagumikuga ja pikkade jalgadega tibuke, kes oleks minuga igas asjas alati nõus….”
