Ühel talvehommikul märkab Taavi Rõivas, et keegi on lumele urineerinud sõnad: “Taavi on tõbras.”
Ta helistab kuhu vaja ning poole tunni pärast on spetsialistid kohal.
Uuritakse, võetakse proove, pildistatakse ja viiakse läbi teisi vajalikke protseduure.
Paari päeva pärast heliseb Taavi telefon:
“Meil on teile halb ja veel halvem uudis.”
“No nii, laske tulla!”
“DNA analüüs kinnitab, et tekst on kirjutatud teie hea sõbra Hanno meheauga…”
“Uskumatu! Ei noh, aitäh “sõber”! Ja mis uudis saab veel halvem olla?!”
“Halvem on see, et käekiri on Luisa oma…”
Taavi on tõbras
