Suurpanga juhatusse jõuavad signaalid, et ühes harukontoris on asjad halvasti: finantsoperatsioone peaaegu ei tehtagi ja aktiivsus on nullilähedane.
Asja saadetakse uurima revident.
Revident siseneb keset tööpäeva antud harukontorisse ja näeb tühja saali.
Ainult juhataja ukse vahelt kostab hääli: “Sa oleks pidanud ruutuga käima, idioot!”
“Ja siis istuma mängu lõpuni ainult poti käes, mis?!”
“Tegelt poleks teda see ruutu ka enam päästnud…”
“Hea küll, mehed, kelle kord on kaarte teha?”
Revident piilub ukse vahelt sisse ja näeb, et pangajuhataja taob koos oma kolme alluvaga ennastunustavalt kaarte.
“Kohe ajan ma neile loodritele elu sisse!” mõtleb revident vihaselt, hiilib saali tagasi ja vajutab häirenupule.
Juhataja kabinetis käib kaardimäng aga häirimatult edasi.
Revident vajutab teist korda – mäng jätkub.
Vajutab siis kolmandat korda.
Sel hetkel avaneb välisuks ja sisse tormab vastas asuva baari ettekandja, neli õlut kandikul:
“Kuulen, kuulen…juba tulen, pole vaja nii nii hullult kella anda…”
“Hea küll, mehed, kelle kord on kaarte teha?”
Revident piilub ukse vahelt sisse ja näeb, et pangajuhataja taob koos oma kolme alluvaga ennastunustavalt kaarte.
“Kohe ajan ma neile loodritele elu sisse!” mõtleb revident vihaselt, hiilib saali tagasi ja vajutab häirenupule.
Juhataja kabinetis käib kaardimäng aga häirimatult edasi.
Revident vajutab teist korda – mäng jätkub.
Vajutab siis kolmandat korda.
Sel hetkel avaneb välisuks ja sisse tormab vastas asuva baari ettekandja, neli õlut kandikul:
“Kuulen, kuulen…juba tulen, pole vaja nii nii hullult kella anda…”
