Jalutasin oma koeraga.
Möödusime just paarikesest lapsekäruga, kui koer haugatas, ilmselt ehmatas teda suur käru.
Naine kukkus karjuma:”Sundige oma koer vait, laps magab!!”
Mees: “Ole kuss, sa karjud ju kõvemini kui koer…”
“Aga ikka ajas ta lapse üles!!”
“Laps magab.”
Ema vaatas kärusse ja röögatas: “Idioot, sa unustasid lapse koju!” ja jooksis kiiresti kodu poole tagasi.
Kõnniteel seistes vaatasime, kui kiiresti ta lippas kodu poole.
Seisime seal mina, minu koer ja mees… magav laps kätel.
