Taat hakkab linna laadale minema ja küsib oma eide käest, kas too ka linnast midagi tahab.
“Too mulle suhkrutangid!” ütleb eit. .
“Milleks sulle, hull eit, selliseid imeriistu vaja on?” on taat üllatusest sõnatu.
“Noh, ise käid lauda taga asjal ja pärast ronid nende samade sõrmedega suhkrutoosi…” selgitab eit.
Taat teeb näo, nagu oleks aru saanud.
Kui taat linnast tagasi jõuab, pole suhkrutange kusagil näha.
Järgmisel päeval küsib eit taadilt, et kus siis suhkrutangid on.
“Jah, tõin kohe kahed!” vastab taat, “Ühed on peldikus naela otsas ja teised lauda taga palgi vahel…”
Suhkrutangid
