Neiu kurdab oma meeskolleegile, et tahaks hirmsasti Kanaari saartele puhkama sõita, aga pole raha.
“Leia endale sponsor, kes sinuga kaasa sõidab ja reisi kinni maksab!” soovitab noormees.
“Noh, sellisele tuleb ju natuuras maksta, aga kes teab, mis inimene ta on… Igaühega ma küll reisile ei julge minna, tänapäeval on ju kõik nii kasuahned ja alatud!” kurdab neiu edasi.
“Miks siis kohe kõik?” üllatub kolleeg. “Mina küll ennast alatuks ei pea…”
“Väga hea! Sinuga julgeksin ma küll sõita.”
“Oleme siis kokku leppinud! Aga tead, asja juures on üks pisike nüanss… Ma võtan alati ettemaksu…”
“Mis mõttes?” küsib neiu üllatunult.
“Noh, mitmeks päevaks sa tahaksid Kanaaridele sõita? Kaheks nädalaks?”
“Jah, kaks nädalat oleks super!”
“No 50% 14st on 7… Magad minuga seitse korda juba enne ärasõitu!” selgitab noormees.
“Aga kui sa petad mind – ei tulegi pärast üldse reisile ega anna ka mulle raha?” kahtleb neiu.
“Siis saad ettemaksu tagasi!” hüüab noormees võidukalt.