Ühel päeval mees sureb ja leiab end põrgust. Olles meeleheitel, on tal tema esimene kohtumine deemoniga…
Deemon: Miks nii mossis?
Mees: Mis sa arvad? Ma olen põrgus!
Deemon: Põrgu ei ole nii halb. Meil on siin tegelikult üsna lõbus. Sa jood?
Mees: Muidugi, mulle meeldib juua.
Deemon: Tore, siis hakkavad sulle esmaspäevad meeldima. Esmaspäeviti on joomine kõik, mida me teeme. Viskit, tequilat, õlu, veini, viina… me joome end pildituks ja veidi veel.
Mees: See tundub suurepärane!
Deemon: Sa suitsetad?
Mees: Loomulikult!
Deemon: Väga hea! Sulle hakkavad meeldima teisipäevad. Meil on parimad sigarid kogu maailmast ja me suitsetame oma kopsud välja. Kui sa saad vähi, siis pole sellest midagi – sa oled juba surnud, mäletad?
Mees: Ooo… See on suurepärane!
Deemon: Ma pakun, et sulle meeldib mängida?
Mees: Miks? Aga, tõepoolest meeldib!
Deemon: Kolmapäeviti saad sa mängida, mida iganes sa tahad. Täringumängu, blackjacki, ruletti, pokkerit, mänguautomaatidega, mida iganes. Kui sa lähed pankrotti, siis vahet pole, sest sa oled juba nagunii surnud. Mis sa uimastitest arvad?
Mees: Kas sa naljatad? Ma jumaldan uimasteid! Sa ei mõtle ometi…?
Deemon: Tõepoolest! Neljapäev on uimastipäev. Aita end suurele morfiini- või heroiinipilvele ja suitseta kuhjade viisi savu. Sa võid kasutada kõiki uimasteid, mida tahad – sa oled surnud, kõigil on pohhui.
Mees: Ooo! Ma ei teadnud kunagi, et Põrgu on selline lahe koht!
Deemon: Sa oled pede?
Mees: Ei…
Deemon: Oeh (grimassiga). Sa hakkad vihkama reedeid…
Sa hakkad reedeid vihkama…
