Kaunil kuppelmaastikul asus 2 naabertalu.
Mõlema talu asunikel on sama perenimi – sugulaste värk.
Ühes talus läks punnvõrr katki, teises suri perenaine.
Läheb siis Püha Isa matuseasju korraldama.
Astub peremehe juurde, avaldab sügavat kaastunnet raske kaotuse puhul.
Peremees vastu: “Ah, mis ta sitt nüüd nii raske kaotus on! Oligi teine juba vana, eest logises ja tagant ajas tossu välja. Pole mina teda juba ammu tahtnud pruukida, karjapoiss vahest kargas teisele selga..”
