Prükkar ja Mersu

Venemaa.
Miilits peab kinni ühe toonitud klaasidega Mersu, vaatab autosse ja leiab oma suureks imestuseks autoroolist räpase prükkari.
“Noh, prükkar, kust sa selle Mersu varastasid?” küsib ment üleolevalt.
“Midagi pole varastanud, näe , dokumendid on siin!”
“Aga ikkagi, kust sa nii palju raha said, et Mersu osta?” uurib miilits uudishimulikult.
“Tead, mul on lihtsalt fekaalid nii vägevad, et kui kiilakale pähe lasen, hakkavad tal juuksed mühinal kasvama ja selle pealt ma teeningi,” seletab prükkar.
Miilits mõtleb hetke ja küsib:
“Kuule, mees, saad sa mulle ka sirtsaka lasta, mul kipub ka pea juba kiilaks minema…”
Prükkar on nõus, laseb miilitsale pähe ja sõidab edasi.
Mersu tagapingil istuvad kaks vene uusrikast, kes on naerust kõveras.
“Mees, kui sa viiendale miilitsale ka pähe situd, on see Mersu tõega sinu oma!” luksuvad nad läbi naerupahvakute.