Tuleb üliõpilane ülikooli kohvikusse.
On vaid üks vaba koht – professoriga ühes lauas.
Kui üliõpilane sinna istuda tahab, raputab professor ülbelt pead ja teatab: “Siga pole hanele sõber!”
Üliõpilane pole aga sugugi suu peale kukkunud ja vastab rahulikult: “Selge! Lendan siis minema!”
Professor vihastab ja otsustab kätte maksta.
Loomulikult eksamil.
Ta sokutab üliõpilasele kõige raskema pileti, kuid too on korralikult valmistunud ja vastab kõigele eeskujulikult.
Professor aga ei jäta jonni ja esitab lisaküsimuse:
“Lähed mööda teed ja näed kahte kotti – üks on täis kulda ja teises on mõistus. Kumma valid?”
Üliõpilane: “Valin kullakoti.”
“Aga mina oleks võtnud koti, milles on mõistus,” püüab professor teravmeelitseda.
“No millest keegi puudust tunneb…” kehitab üliõpilane õlgu.
Professor on maruvihane ja kirjutab matriklisse hinde kohapeale “oinas!”
Üliõpilasel jääb see alguses märkamata ja ta lahkub auditooriumist.
Kuid tuleb siiski peatselt tagasi ja ütleb professorile: “Te küll oma allkirja panite, härra professor, kuid hinnet mitte!”
Professor ja üliõpilane
