Potisetu saab maad mööda ringi sõites paha haiguse. Kannatab ja kannatab, kuni viimases hädas paneb kronu vankri ette ja sõidab linna peene tohtri juurde.
“Mis sul siis viga on, setu?” küsib arst.
“M… hirmsasti kipitab,” vastab setu.
Enne kui ravima hakata, õpetab arst: “Vaata, seal maal te võite öelda, et m… kipitab. Linnas tuleb viisakalt öelda, et liige valutab.”
Sõidab setu õhtu eel kodu poole, kui tagant kihutab lähemale uhke kaarik. “Eest ära!” kamandab kaarikujuht. “Kas sa ei näe, et Riigikogu liige sõidab töölt koju!”
Setule tulevad meelde arsti õpetussõnad, aga linnapiirist on ta juba ammu üle ning seepärast hüüab ta vastu: “Linnas sa võid liige olla, aga siin maal oled ikka m… mis m…!”
