Kui sõitsin täna hommikul linna tööle sattusin korraks silmitsema möödasõitvat autot ja selle juhti. Auto oli tuliuus Škoda, kiirust oma 140 ja juhiks naine. Lisaks istus ta peaaegu nina kinni tagasivaatepeeglis ning viimistles oma meiki kontuurpliiatsiga.
Vaatasin ise hetkeks tagasivaatepeeglisse ning pilgu tagasi pöörates nägin, et tema auto oli minu auto ees poolest saadik minu sõidureal, ja juht ikka veel meikis end. Ehmusin nii, et pardel pudenes sõrmede vahelt, lüües kukkudes teisest käest moosipiruka.
Kui proovisin põlvedega auto liikumissuuna üle taas kontrolli saada, kukkus mobla õla ja kõrva vahelt otse jalgade vahel olevasse kohvitassi (ja kohv teadagi läigatas õrnadele kehaosadele), ja loomulikult katkes tähtis kõne.
Kurat küll neid naisautojuhte!
Pagana naisautojuhid!
