Naine helistab mehele ja saab kohe aru, et see on joonud.
Areneb selline vestlus:
-KUS SA OLED?
-Kallis, kodus olen loomulikult, on ju hilja juba…
-Tõesti?
-Jaa, loomulikult…kas sa siis ei usu mind?
-Olgu…lülita televiisor sisse!
-No laadna, jäta ometi…
-LÜLITA, MA ÜTLESIN! JA KOHE!
Televiisor hakkab tööle…
-Nii, väga hea! Nüüd mine vannituppa ja pane vesi jooksma!
Mees ei püüagi enam vaielda.
Vesi hakkab jooksma…
-Nii, ja nüüd mine hüppa voodi peal, tahan selle kriuksumist kuulda…olgu-olgu, mitte nii kõvasti….hea küll, kallistan ja suudlen! Oled mul tubli, mitte nii, nagu need muud su sõbrad, kes kuskil niikuinii joovad…Heida nüüd magama!
Kõne lõppes.
Aga mis oli tegelikult?
Oli jalgpalliõhtu, oli baar, oli viina, oli õlut, oli palju muid jooke….
Oli inimest 30-40.
Järsku kargab keset melu püsti üks mees ja hõikab üle baari: “Mehed, mu naine helistab!!!”
Hetkega oli baar vaikne.
Telefon lülitati valjuhääldi peale.
Vastavalt kõne arengule lülitas turvamees televiisori sisse, baarman keeras kraani solisema, kolm jalgpallihaiget hüppasid nurgas diivani peal…
On hämmastav, kuidas mehed teineteist kriisisituatsioonis hetkega mõistavad, kui mängu tuleb naine. Koondutakse hetkega ja koostöös tehakse relvituks ja seljatatakse see vaenlane…
