Noor papp oli oma esimese jutluse ajal kirikus nii närvis, et ei suutnud isegi korralikult rääkida. Enne teist jutlust, järgmisel pühapäeval õpetas peapiiskop, kuidas end lõdvestada. Ta pakkus välja järgmise lahenduse:
“Valage paar tilka viina klaasitäie vee hulka ja jooge see ära. Siis näete, kuidas pärast paari klaasitäie ärajoomist tunnete end juba palju rahulikumalt.”
Järgmisel pühapäeval tegi papp nii, kuidas õpetatud oli, ja tundis end peatselt tõeliselt lõdvestununa. Jutlus läks kenasti ja kõne suisa voolas.
Pärast jutlust leidis papp oma toast kirja peapiiskopilt:
“Lugupeetud Isa,
Järgmisel korral valage paar tilka viina klaasi vee hulka – mitte paar tilka vett klaasi viina hulka. Kirjutan teile mõnedest tähelepanekutest, et samad vead ei korduks järgmisel pühapäeval:
– ei ole mingit vajadust torgata sidrunilõiku kirikuviina karikasse;
– see väike kamber altari kõrval ei ole wc;
– proovige vältida Püha Maarja kujule naaldumist ja eelkõige Tema kallistamist ja rindade kompimist;
– käskusid on 10, mitte 12;
– see-eest apostleid oli kaksteist, mitte seitse, ja keegi neist ei olnud Pöialpoiss;
– me ei viita Meie Issandale Jeesusele Kristusele sõnadega “JC & tema boys” ;
– Taavet tappis Koljati kivi ja linguga, mitte ei “retsinud”;
– me ei viita Juudasele sõnadega “kuradi persevest”;
– ärge nimetage Ristija Johannest “Ristiisaks”;
– Bin Ladenil ei ole Jeesuse surmaga midagi pistmist;
– ärge lugege palvet kiriku trepil ja päris kindlasti ei tohi seda teha jalg piibli peal;
– armuleib tuleb jagada armulauast osavõtjatele, see ei ole kirikuviinale pealehammustamiseks;
– kui õhutate inimesi andma vabatahtlikku kümnist, võtke ära silt “kümnis on minu palk”;
– patustajad lähevad Põrgusse mitte “hobuse perse”;
– Meie Isa palvet tuleb lugeda käed taeva poole, mitte neid lainetades!”
